PURRÂMŠÄRBIVYEHI

Anarâš purrâmâšärbivyehi vuáđuduvá luánduadalduvváid: kuálán, piärgun já muorjijd. Anarâš purrâmâšärbivyevih mulsâšudeh sijdâi já kuávlui mield ennuv-uv. Vuoluupele tevstâi vuođđun láá Njellim kuávlust toohum sahhiittâlmeh.

Anarâšah tollii puásui- já šiiveettuálu sehe šoddâdii navrâsijd já potákkijd. Eres tergâdis purrâmâšveerki sij viežžii iänááš Taažâ Reisvuonâst. Lonottâstävirin lijjii poccuupiärgu sehe poccuuvuástá, mii lâi áárvustonnum kävppitäävvir. Eres lonottâstävireh lijjii jieškote-uvlágáneh čeevđih, poccuutyeljih já ‑soksâmeh, spihâkyeleh, luámáneh, riävskáh, poccuučuárvih sehe kamuvsyeinih-uv. Pááikán pyehtimnáál karâstuvvojii kerrisáid já rievváid jáávuh, suvrâmeh, sukkâreh, säältih, käähvih, kyelevuojâ, margarin, torskeh já eres-uv merâkyeleh. Tulijâžžân uástistii riŋgâlijd, reedleeibijd, rusinijd sehe siirááp. Párnáid puohtii eromâšávt njálgáid, kottáid já keeksijd.

Pirrâmpeeivi ritmâ

Iđedist ulmuuh káhvástâllii já purrii vuojâleeibi, kááhu, spihâkyele, kusâvuástá, suvrâm- já riisinsuvrâmsuohâd-uv. Peivipurrâmâššân sälttikyele já kááhu lasseen liegâdii jiävttáá eehid máállás. Peivipittán sij purrii spihâkyele loppimmielhijn já muorjijguin. Eehidmáláseh lijjii peeivi málásijn maaŋgâpiälásumoseh. Váldumälisin vuoššii keessiv kuolijd já tälviv piärgumääli.

"Ristenni liäibui ristpárnásis juovlâskeŋkkân nisuleeibi tâi ruvâšleeibi"

Juovlâ lii lamaš anarâššáid ive tehálumos juhle. Toos koolgâi rahttâttâđ juo čohčâkeesi. Talle sij väljejii pyeremusâid amnâsijd juovlâposij purrâmâšverkkin. Väridii ođđâmijd já čuárbpeelijd sehe stuorrâ vuástáid já ruvâšleeibijd. Juovlâkyeleh pivdojii iäskán juovlâmáánu aalgâst “juovlâkyelijäävrist” – tobbeen, kost lâi maŋedâs kođo. Stuárráámus já puáidáhumos kuávžur peesâi juovlâpiävdán.

Juovlâááptu liegâdui oles poccuuvuástá täkkipellâst já viežžui kalmaattum poccuumielkkipittá ađai “párnái lahcâjieŋâ”. Ehidist sij purrii mučis vuoššum kyele. Juovlâpeeivi eehid lâi fálusist juhlepurrâmâššân kozzâmääli já ođđâmeh. Steikkuu rahtii toh, kiäin sattui leđe poccuu piärgu. Herskustâllii meiddei vuástákahvijn sehe lyeme- já sarekáhuiguin.

"Evvislavkkâ tevdui távjá"

Markkânmáátkán valdii fáárun ain šiev evvisijd, mut kuátiorroid kuođđii kuittâg pyeremusâid juhleheerskuid. Keessiv pieijii kärbisnjunán potákkijd, navrâsijd, koškepiärgu, poccuu- sehe kusâvuástá já pajemustáá vala koškekyelihaaŋkâid. Tälviv lâi piärgu, steikkuu várás čuávji- tâi manemušpyeidi, sälttikyeli, leibi já vuojâ.

Kesiäigi vaađâi emedist ennuu, ko koolgâi finniđ veikkâba stuorrâ nijttovievâ kalasin. Nijttomáátkán koolgâi rahttâttâđ maaŋgânáál: koolgâi liäibuđ já kuškâdiđ leeibijd já kenski niisu-uv. Fáárun sij valdii loppimmielhi, vuojâ, sehe koškepiärgu, mast vuoššii määli já salttiihánnáá koškepyeidi possii passeemkeejist leeibi lasattâssân. Koške vorrâkááhu vuoššii mielhist, já čarvuu kááhu. Jis nijtteeh lijjii juhâ- tâi jävrriddoost, te finnejii vorâs kyele. Mudoi lijjii mieldi koške rááskáh. Salgâmääli leibijn lâi uáli tolmišis nijttopurrâmâš: Siävuttuvvojii čáácán suvrâmeh já sältti já salgân caappum koškepyeidi. Juhâmâššân lâi mielkki tâi pime. Myerjimääli vuoššui ain, ko toos lâi máhđulâšvuotâ.

"Kyeli aldasáid jyehi peeivi"

Kyeli sälttejui, kuškâdui, kalmaattui já kuástudui. Kalmaattum já čolliihánnáá juoŋâskyeleh seiluu muottust. Sälttikyeleh sälttejuvvojii ruávis salttijn muorâst rahtum kyelilittijd, moh siäiluttuvvojii tađe várás koivum roggeest ađai puornâst tâi aijust. Spihâkyeli lii lamaš anarâšân pirrâihásâš purrâmâš. Ton lasattâssân sij foskii navrâs – mii lâi páárnážân miellâsâš – teikkânjuođâstii leibipitážân Taažâ siirááp.

Kuástikyeli ađai kiäsádum kyeli rahtui vuoššâmsááltán sälttejum kyeleest motomin vahâgist-uv, mut iänáážin kuástikyeli rahtui ruvâšjáávuid iššeen keevtin. Tiäđui mield pyeremus kuástikyeli šoodâi kyermis vuáskunijn.
Kiđđuv, ovdil kiärppái kirdelem kuškâduvvojii stuorrâ puškoh: toh lyeddejuvvojii selguubeln já spijlejuvvojii sagijgijn kubdâgin jeđe sälttejuvvojii tegu piärguh. Algâkeesist kuddum rááskáh kuškâduvvojii jäävri oolâ tâi lássáid huksejum kyelikuškâdemloováin. Koškekuolijd sij siäiluttii seehâi siste tâi poortijn äittiuulgâst.
Meeinijd sälttejii, taid lasettii kákkutááigán tâi tain vuoššii meiniteerni. Kyelevuoivâseh, eromâšávt njäävi- já šaapšâ vuoivâseh passojii tâi vuáššojii.

Kyelipurrâmâšah ráhtojii vuošâmáin já pasemáin sajostuulâst, páánust já oommânpeeldist. Kyeli, tegu eres-uv purrâmâšverkki kevttui tärkkilávt: kyeleuáivih sehe stuorrâ puško já šaapšâ čuálih lijjii herskupitáh. Kubđijdâm kyelevuojâ vyerkkejui.

Maassâd pajas

Puásui kevttui ollásávt

Poccuuvorrâ vyerkkejui tärkkilávt. Tállán njuovvâm maŋa vuoššui čielgi já njuovčâ, já taid vuordâštijn possui vuoivâs passeemkeejist. Siämmáá ohtâvuođâst puovtij márfuđ já kumpâstiđ.

Poccuupiärgu kalmaattui, kuškâdui já sälttejui. Rivdul tálutuáluškoovlâst nieidah oppii taanáigasijd siäiluttemvuovijd já evakkoivij maŋa motomeh ulmuuh vuošâškuottii meiddei aladoob. Puásui kuškâdui aldasáid ollásávt, tuše stuárráámusah tähtiuásih kuáđđojii salgân. Čuárbpeelijd já čuámáttâsâid koolgâi luuppâđ. Kuškâđ piäijojeh eromâšávt čuárbpeleh, mut tullâpaštust poossum pyeidis spääilih koške-eertig lii pyeremus hersku. Šiev mätkievvis finnij, ko poccuu čuávji- já pottâpuoidijn ráhtojii pyeidičolmâseh. Märfičuálih vyerkkejuvvojii nuuvt, et siisâ posádui áimu. Vorrâ kalmaattui čolmâsáid, main táárbumield loigiistui pittá.

Piärguääitih tiävdojii čohčuv. Soorvâ-, saavzâ- já kusâpiärgu kevttui siämmáá náálá ko poccuupiärgu.

"Šiiveettááluin juttii ulmuuh kozzâmin loppimmielhi"

Šiiveettuálu lii kyelipivdem lasseen torvodâm maaŋgâ anarâšperruu purrâmâštuálu. Mielkki suvrâdui loppimmielkkin sehe pimmeen já vuojâ kirnodijn finnij kirnopime. Mielkkikuáláh já kyeliliteh putestuvvojii rátkáčäcihavduin. Anarâšah rahtii vuástá kuusâ-, saavzâ- já poccuumielhist: mielkki loppiittui amnâsáin, mon finnij poccuu tâi kálbáá toggeest. Anarâšah poččii álduidis tuše čohčuv kuáđuttemsaajeest, kost vuástáh-uv ráhtojii. Poccuumielkki kalmaattui táálván saavzâ- tâi vuássáá čolmâsân: kähvimielkkin, ”lahcâjieŋŋân párnáid” já tuáttumielkkin.

Vuovdah iä kyerrejum ollásávt

Aainâs-uv Aanaarjäävri suolluuh lijjii vuohâseh manenurâmân. Anarâšah nurrii viettuu, čuáđgi já kuálsi moonijd. Kähteemaneh iä tuhhim purrâmâššân. Uánihis ääigi várás maneh sälttejuvvojii ruávis sááltán. Taid puovtij vuoššâđ já purrâđ salttijn. Tain puovtij rähtiđ meiddei maneteerni, passeeđ läätyid já rähtiđ manekááhu.

Muorjijd pirrâ ive

Anarâšah lovdii myerjiliitijd, navrâsijd já potásijd táálván puornân, mii lehâstui iäskán kiđđuv. Luámáneh, sareh, juuŋah, čyemenjâsah já etimâsah kullii purrâmâšpiävdán keessiv.

Loppimmielhi já suohâd salgân ulmuuh purrii taid valjeest. Muorjijd vyerkkejii meiddei täälvi várás: Soorijd kuškâdii čuávjilekittâssân, kalmaattum čyemenjâsah šiäštojii kiiđân. Ulmuuh kočâttellii taid jieŋâmuorjijd málásáid. Luámánijd vyerkkejii muorâlittijd: luámánij oolâ pieijii fiijnâsukkârijd nuuvt ennuu, et toh vuoijuu mááihlán ollásávt. Soorijd njuvdii já vuoššii puttâláid. Meid juuŋâid njuvdii. Lyemeliitijd já sareputtâlijd vyerkkejii eennâmkiällárân tâi kolmâkäldee oolâ huksejum kiällárân.

Peeci lâi áárvustoonnum já tiervâslâš purrâmâš

Aanaarjäävri maaŋgâ suolluu nommâ čuujoot piäcán, tegu ovdâmerkkân Njaalgâpecsuálui. Peesi kevttim lii-uv lamaš maaŋgâpiälásâš. Ulmuuh ettii-uv, et jis ij lah peeci, te ferttee pieijâđ sajan suvrâmijd. Vyetkimäigi lâi algâkeesist ko peeci njala. Lyevvejum njaleoosijd kuškâdii, pihtii illoos alne, vâi pikkâ puáláččij meddâl jeđe muttejii. Peesi purrii meiddei vorâsin. Tälviv-uv ulmuuh läävejii pyehtiđ pecikooldâ siisâ, mast njoldii peesi. Ulmuuh purrii peesi muorjijgijn, lasettii kákkutááigán já sehhejii ruvâšjávuigijn kyeli- tâi piärguliemân pecimäällin, mon purrii pajalâssân.

Suáhimääihli sij kuáškuttii ciägumuorâst, mut tom finnij meiddei čuoldân kuvzum roggeest, mast lâi tälviv njeidum suáhi. Määihli juhhii purrâmâšjuhâmuššân, tast vuoššii määli já njaalgâ käähvi.

Njaalgâ kákku

Iänááš tälviviäsuin lâi liäibumuvnâ já täkki. Stuárráábijn tááluin joba liäibumtupe. Kesiorottuvâin já meiddei pirrâivvááš orottuvâin lâi olgouvnâ já -oommân sehe pevdi já peeŋkah olgonpurâdem várás. Kákku paštui ráptukeeđgi tâi räigipeeldi alne já meiddei sraaŋgâst kuuđđum viermist. Káá­huid leibuu sierâlágán amnâsijn: jáávuin, vuoiŋâšijn, meeinijn, moonijn, vorrâpeesist já potákkist.

Ritva Kytölä

Maassâd pajas