Puárásumoseh luodah ulmuu tooimâin Aanaar kuávlust láá kavnum Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn, ääigist suullân 8000-7000 oKr. Kavnum amnâstuv tiiŋgah, tegu seertist čoskum váimuseh já mikrosibžáh čäittih, et ässeeh liččii puáttám Taažâ riddokuávlust, nk. komsakulttuurist. Eres luodah taan pioneerasâmist láá Aanaarjäävri kuávlust el. Rááhájäävrist, Suppârist já Paččveiuáivušist. Maŋeláá keđgiääigi láá kuávlun puáttám ässeeh meiddei Vielgismeerâ kuávlust já Tave-Ruotâst.

Keđgiääigi aalmug lii iällám pivdo- já nuurrâmtuálust. Talle vuovâs pivdosajeh láá mulsâšuddâm iveaigij mield. Siämmáid aassâm- já leirâsoojijd, moh lijjii šiev kyeličasij tâi koddepivdemsojij alda, maccii ulmuuh táválávt ain uđđâsist joba tuháttij iivij ääigi. Puárásumoseh koddepivdemkyepih tavveen láá äigidum keđgiäägi loopâkeš.

Aanaar kuávlust kavnum keđgiääigi amnâstâh lohtâs iänááš mecci- já kyelipiivdon. Orgaanisijn amnâsijn, tegu täävtist, čuárvist, muorâst tâi čeevđist rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâm suvráávuođâ keežild, veikkâ tagareh láá vissásávt rahtum. Ubâ keđgiääigi láá lamaš kiävtust kvaarcist, kvarcciitist, seertist já tinnokeeđgist čoskum njuolâkeejih, kolomeh, čyeppee tereh já luohčâmeh. Eres ton ááigán tijpâliih tiiŋgah láá samaš amfibolrááptust rahtum áákšuh, sääitih já tuolbâluohčâmeh. Anarist láá kavnum meiddei keđgiááigán kullee njajâlitij pitáh, moh láá miäruštâllum nk. Säräisniemi 1 -keramiikkân Vaala Säräisniemi Nimisjärvi kavnâmij mield já asbestkeramiikkân liitijn kevttum asbestsiävuttâs mield.

Arâmeetaaläigi - metalleh almostuveh kavnâmamnâstâhân

Ubâ taavaapiäláá Fennoskandiast keđgiääigi maŋa lii saahâ arâmeetaalääigist, mii luávdá tave-eennâmlâš pronssiääigi já arâ ryevdiääigi (suullân 2000 oKr. – 300 mKr.). Pronssitiiŋgah pottii kuávlun viehâ uccáá lonottâskäävpi ohtâvuođâst. Anarist lii tuše ohtâ, mut tađe-uv merhâšitteb pronssikavnâm. Aanaar Lusmesuolluu čiähákavnâm äigiduvá ááigán 900-700 oKr. já tuálá siste oovce pronssitiŋgâd, nelji čeveriäggá, kulmâ kietâriäggá, pocceeáákšu já pronssiskiäru pitá. Ryevdirähtimtáiđu máttájui tavekalotist suullân 600 oKr, já Kaareehjuvnjäälmi aassâmsaajeest kavnum pasâttâskákku lii Aanaar áinoo tallaa ääigi ryevdipaargon čujotteijee kavnâm.

Anarist arâmeetaalääigi aassâmsajeh láá tiäđust uccáá, já toh láá äigidum iänááš sierâlágán keramiiktiijpâi vievâst. Aassâmsojij vänivuotâ sáttá puáttiđ kuittâg kuávlu arkeologisij tutkâmušâi vänivuođâ keežild sehe tast, et arâmeetaalääigi eellim lii jotkum uáli siämmáálágánin ko keđgiääigist. Arâmeetaalääigi aalgân kuleh stuorrâ koddekyeppioornigeh. Ááigán tijpâlâš tiŋgâhäämi lii kvaarcist, kvarcciitist tâi tinnokeeđgist rahtum kubdâmadduusâš njuolâkeeči; Aanaar kuávlust láá toh tâi toi laheh kavnum 36. Arâmeetaalääigi loopâst, suullân 300 mKr. ryevdi já keramiik rähtim Tave-Fennoskandiast mottoom vala čielgiihánnáá suujâ keežild nohá.

Uccáákávnusâš koskâryevdiääigist maŋesryevdiááigán

Aanaar koskâryevdiääigi (suullân 300 – 800 mKr) lii arkeologâlávt vaigâd hammiđ, ko tallaa ääigist váiluh jiešvuođâliih toovlášpasâttâs- já tiŋgâtiijpah, maid čielgâsávt tubdâččij. Keramiik rähtim lii nuuhâm já orgaanisijn amnâsijn rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâmvuáđust. Motomeh häärvih meetaaltiiŋgah, moh kuávlust láá kávnum láá puohtum eres saajeest. Siämmáálágán almonem koskâryevdiääigist lii uáinimist meiddei eres kuávluin tavveen já nuorttiipiäláá kulttuurpirrâsist. Puáhtá kuittâg nabdeđ, et kuávlust aassâm pivdosiärváduvâi eellim lii jotkum masa siämmáálágánin ko ovdil-uv.

Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn láá finnâšum kulmâ koskâryevdiááigán čujotteijee radiočiđđâäigidem. Koskâryevdiáigásij aassâmsojij kavnâm vađâččij Aanaar kuávlust lase arkeologisijd tutkâmušâid já äigidmijd. Anarist lii kavnum tuše ohtâ koskâryevdiááigán kullee meetaaltiŋgâ, ryevdist rahtum viehânijbe. Nijbelágán, 40 seenti kukkosii niijbe aldemuuh váástuh kávnojeh Gotlandist, et tot mainâstâš maidnii máddáápiäláin ohtâvuođâin tavekuávloid.

Maŋesryevdiääigi almostuvá Tave-Fennoskandiast uđđâ toovlášpasâttâshäämi, nk. neeljičievvâg aarrânpardattâh, mii nabdoo vuosmužžân sämmilâšvuálgusâžžân toovlášpasâttâssân. Anarist láá tiäđust paijeel 30 aarrânpardattâhčuásáttâssâd. Aarrânpardattuv pirrâ lii lamaš keppâráhtusâš čuágástâhkuáti, mast kuáivumijn ij táválávt kavnuu innig maggaargin luoddâ. Arâneh kávnojeh ovtâimield, 2-3 já távjá meiddei 6-8 aarrânpardattuv juávkkun. Arânij čokijdem maainâst tast, et pivdosiärváduvâin láá lamaš ohtsiih litodemsajeh, mut siärváduvah láá meiddei pieđgânâm ucebáid juávhoid.

Maŋesryevdiääigist (800 – 1300 mKr.) Aanaar arkeologisâš materiaalist spejâlisteh livkkáás nuorttiipiälááh, viestârpiälááh já máddáápiälááh kävppiohtâvuođah. Tave lâi talle maaŋgâi kuávlui intressij čuásáttâssân, ko tääbbin finnij lonottâskäävpi ohtâvuođâst tivrâs čeevđijd. Tallaa ääigist láá Aanaar kuávlust tiäđust 20 meetaalkavnâm, main eromâšumosin mainâšuvvojeh Mikkâljäävri pronssičiŋŋâsâš tuppânijbe, Äijihsuolluun siilbâst rahtum kiäđáášriegis sehe Naŋŋânjaargâ nelji siilbâst rahtum čeveriäggá.

Koskâäigi

Koskâääigi puoh taavaapiälááh väldikodeh, Ruotâ, Taažâ já Novgorod halijdii vijđes Sämieennâm olssis. Algâihelovoi tuárui maŋa Ruotâ já Novgorod čuolmâdáin ráávhu ive 1323 sehe Taažâ já Novgorod räjisopâmuš ive 1326, já tai sopâmušâiguin šoddii tavas vijđes ohtsiih viärukyeddimkuávluh.

Aanaar ässei elimist iä lah magarehkin koskâáigásiih (1300 – 1550 jKr.) äššikirjekäldeeh, pic tiäđuh vuáđuduveh ain-uv arkeologâlâš tutkâmušmateriaalin. Tallaa ääigi arkeologâlâš kavnum amnâstâh lii kuittâg-uv uáli uccáá. Aarrânpardattâh lii maŋesryevdiáigásii vyevi mield ain-uv tergâdis sämmilâš toovlášpasâttâshäämi. Pardattuvâi vijđesvuođâ vuáđuld láá Aanaar kuávlust aassâm maaŋgah ucebeh pivdosiärváduvah. Siärváduvâi eellim lii lamaš lihâdeijee já njyebžil, já aassâmsoojijd láá puáhtám molsođ távjá-uv. Koddepivdo, kyelipivdo, nuurrâm já čeevđij haahâm láá elettâm aalmug tegu ovdil-uv.

Aanaar kuávlu koskâäigi nohá 1550-lovvoost. Talle láá čaallum vuosmuuh Aanaar sämmilij eellim kyeskee historjáliih äššikirjeh. Siämmái aigij sämmilij aassâmviäsui häämi muttoo, ko sirdâšuvvoo aarrânpardattâhääigi keppâráhtusijn koođijn tälvisijdâi lovŋijguin mudârdum hirsâkoođijd

Eija Ojanlatva

Maassâd pajas