siida


Áksjäävri kesipäikki. Kovvejeijee Erkki Mikkola 1931. Museovirasto.

PÄIKKINOOMAH

 
 
 

 

Päikkinoomah tääbbin Aanaar kuávlust muštâleh eres lasseen tom, et ellee luándu já olmooš lává oovtâst väldidâm leijoonuási päikkinommâhivvâduv miärušoosijn. Čielgâsávt enâmustáá tiättojeh kyeleh Aanaar kuávlu päikkinoomâin já tot muštâl eres lasseen tast, et mij anarâšah lep kuálásteijeeaalmug já meiddei miäcásteijeeaalmug, tâi kuittâg lep motomin lamaš tagareh. Kyeli tiättoo penttâ 338 kerdid, main vuásku lii njunošist (82 kerdid). Nube sajan oleh elleeh 318 kerdijn, main poccuu sierâlágán variaantah tiättojeh enâmustáá (59 kerdid). Kuálmádin puátá olmooš, kote tiättoo nommân 278 päikki­noomâst, Antti njunožist (36 kerdid). Niäljád saje väldideh lodeh, moh kuáhtájuvvojeh 242 päikkinoomâst, enâmustáá tiättoo kähtee (43 kerdid), mut tuhtuu ij ohtiigin. Täst puávátččijm miäruštâllâđ, et tovláá ääigist taah kyehti loddešlaajâ láá nobdum siämmáá šlaajân kullen já ovdâmerkkân mun jieš lijjim vala 1980-lovvoost ton mielâst, et lode “kuikka” anarâšnommâ lii kähtee, jiemge noomâ tuhtuu lamaš ubâ kuullâmgin. Šadoh já muorah ulâtteh niäljád sajan 227 kerdijn, peeci njunošist (42 kerdid). Kuuđâd saje páácá imeláid, nuáidivuotân já häldeid, moh tiättojeh 82 kerdid, Ákku já Äijih njunošist (43 kerdid). Čiččâd saje kulá tivrijd, moh kuáhtájuvvojeh 20 kerdid, myevvir enâmustáá (neljii). Majemuu sajan kärttih tuuttâđ myerjih já kuobbâreh, veikkâ láá-uv viehâ teháliih ulmui. Toh tiättojeh tuše 16 kerdid, main njunošân lii olláám sare (7 kerdid). Puohnâssân taah ovdeláá luvâttâllum šlaajah tiättojeh 1502 päikkinoomâst, mii lii pajeláhháá 1/5 (viđâdâs) ubâ anarâš päikkinommâhivvâduvâst. Orjâlâškielâlâš- já suomâkielâlâš päikkinommâduvâst jiem lah tággáár tutkâmuš porgâm. Koččâmušhân lii kuittâg iänáážin siämmáin noomâin, moh láá anarâškielâst jurgâlum tâi hämmejum suomâkielân já orjâlâškielân.

Magareh talle láá tah váájuv 4/5 (nelji viiđâduási) päikkinoomah? Toh láá appellatijvâ­vuáđusiih ađai vuáđuduveh meccialmosnoomáid já tiättojeh iänááš vuáđuoosijn, mut meiddei miärušoosijn. Muádi päikkinoomâst siämmáá-áigásávt sehe miäruš-, já vuáđu-uásist, tegu ovdâm. SuáluičuálmáásuollustSuáluinyeresuollust, mii lii jurgâlum suomâkielân Nuoransaari. Puohnâssân anarâšpäikkinoomah láá pajeláhháá 6000, suomâkielâliih masa siämmáá verd, orjâlâškielâliih pajeláhháá 2000, nuorttâ­kielâliih suullân muáddi čyeđe já väärpih siämmáá verd. Vaarpij tärkkilis sajeh iä lah puohâi vaarpij uásild tiäđust, ijge taid pyevti innig ubâ čielgiđgin. Ohtsis pajasčaallum já kárttáid numeristum noomah láá suullân 14000.

Maassâd pajas

Puohnâssân mecci­appellatiijvah anarâškielâst láá suullân 300 já taa Top 40 listo ađai 40 táválumos appellatijvâd päikkinoomâin pivnohumosoornigist:

1. jävri + jáávráš + jávrádâh + jávráduvvâš 1956 kerdid
2. vääri + váárááš + värehâš 712 kerdid
3. suálui + suolluš + lássá 629 kerdid
4. juuhâ + vei + juuvâš + aajâ 552 kerdid
5. njargâ + njaargâš + njargâstâh 537 kerdid
6. luohtâ + luovtâš 480 kerdid
7. luobâl + luobbâlâš 233 kerdid
8. jeggi + jiägáš 198 kerdid
9. uáivi + uáiváš 185 kerdid
10. keđgi + kiäđgáš 157 kerdid
11. čuálmi + čuálmáš 152 kerdid
12. ruávi + ruávááš + puállám 149 kerdid
13. vyeppee 132 kerdid
14. láddu + lááduš 117 kerdid
15. čielgi + siälgáš 114 kerdid
16. kuoškâ + kuoškâš 97 kerdid
17. vuonâ 89 kerdid
18. kieddi + kiäddáš 72 kerdid
19. moorâst + morâstâš 70 kerdid
20. eennâm 63 kerdid
21. pähti + páávtáš 61 kerdid
22. puolžâ 54 kerdid
23. skäiđi + skááiđáš 52 kerdid
24. uáivuš 48 kerdid
25. savo ~ savvoon 44 kerdid
26. čukkâ ~ čokke ~ čohhááš + čummâ 43 kerdid
27. pohe + povvááš 42 kerdid
28. myetki + muáđháš + muáđhád 41 kerdid
29. vuodâs 38 kerdid
30. tupesaje 35 kerdid
31. käldee 33 kerdid
32. juovâ 31 kerdid
33. ämmir + tiävá 29 kerdid
34. kuolbâ + kuolbânâš 28 kerdid
35. ävži 27 kerdid
36. kárgu 25 kerdid
37. nyeri + nuárááš 22 kerdid
38. viälmá 21 kerdid
39. kaavâ 20 kerdid
40. puornâ 18 kerdid

Já nuuvt ko uáinip, ij tuodâr lah ubâ listoostkin, veikkâ toh-uv kale Aanaar kuávlust láá uáli valjeest. Tuodâr lii iäskân saajeest 41, tiettumkeerdih 17, main iänááš uási láá Aanaar kuávlu ulguubeln. Neljilov pivnohumos mecciappellatijvâd tiättojeh penttâ 7254 kerdid. Loopâi 260 mecciappellatijvâi tiettumkeerdih iä lah rekinistum.

Magarijd ulmuu rähtim rakânâsâid, teikkâ teknisijd piergâsijd kuáhtáp Aanaar kuávlu päikkinoomâin:

1.    Čielgâsávt enâmustáá kuáhtáp sääni kuáti, penttâ 146 kerdid,
2.    nubben lii tupe, 107 kerdid,
3.    kuálmádin enâmustáá lii lyevi, 19 kerdid,
4.    niäljádin láá koldemân lohtâseijee säänih koldemnyetti, 18 kerdid, mut siämmáá lohomiärán olá meiddei puornâ,
5.    viđâdin lii äiđi, 16 kerdid,
6.    kuđâdin lii láávu, 14 kerdid,
7.    čiččâdin lii ákšu, 11 kerdid,
8.    kávcádin lává kerrispuárree, kuábáš-uv 10 kerdid,
9.    ovcádin lává käärbispiärtušm, kuábáš-uv 9 kerdid,
10.  lovváád saajeest kávnoo viermi, 8 kerdid,
11. ohtnubálovádin lává lyevdikáskástoh, 7 kerdid,
12. kyehtnubálovádin lii huonâs,  kuttii,
13. kulmânubálovváád saje kulá piergâsáid nijbe, láávtáš, árdu, tävgipelbi, sehe pisso, juáháš vittii,
14. neljinubálovádin kávnojeh suárváš, saaveehpuvre, juáháš neljii,
15. vittânubálovváád saje jyehih säitti, čyeimihirsâ, juáháš kulmii,
16. kuttânubálovváád saje jyehheeh láá čiččâm: veeččir, liššá, kaŋgâ, läbži, stávrá, naavitláátu, juáháš kuohtii,
17. jumbosaje jyehheeh láá käävci: sivlá, háárááv, puuvko, suábbi, kiällár, kiämppá, syermitävgi, juáháš ohtii.

Puohnâssân tah ulmuu rähtim rakânâsah, išeniävuh já piergâseh tiättojeh miärušoosijn 492 kerdid.

Uccpárnáá Vuoli Ilmar



Kove: Martti Rikkonen
Juvduu Ryettikuoškâ, tyehin Ocomâš.

 

 

 

 

 

Kove: Martti Rikkonen
Kähtee lii tijpâlâš Aanaarjäävri čäcilodde já pivnohumos loddenommâ päikkinoomâin.

 

 

 

 

 

 

 

Kove: Ilmari Mattus
Äijihjäävri Äijih.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Luándu já olmooš päikkinoomâin Aanaar kuávlust-luvâttâllâm

Maid paikkinoomah muštâleh?

 
 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi