PÄIKKINOOMAH |
|||||
|
Päikkinoomah tääbbin Aanaar kuávlust muštâleh eres lasseen tom, et ellee luándu já olmooš lává oovtâst väldidâm leijoonuási päikkinommâhivvâduv miärušoosijn. Čielgâsávt enâmustáá tiättojeh kyeleh Aanaar kuávlu päikkinoomâin já tot muštâl eres lasseen tast, et mij anarâšah lep kuálásteijeeaalmug já meiddei miäcásteijeeaalmug, tâi kuittâg lep motomin lamaš tagareh. Kyeli tiättoo penttâ 338 kerdid, main vuásku lii njunošist (82 kerdid). Nube sajan oleh elleeh 318 kerdijn, main poccuu sierâlágán variaantah tiättojeh enâmustáá (59 kerdid). Kuálmádin puátá olmooš, kote tiättoo nommân 278 päikkinoomâst, Antti njunožist (36 kerdid). Niäljád saje väldideh lodeh, moh kuáhtájuvvojeh 242 päikkinoomâst, enâmustáá tiättoo kähtee (43 kerdid), mut tuhtuu ij ohtiigin. Täst puávátččijm miäruštâllâđ, et tovláá ääigist taah kyehti loddešlaajâ láá nobdum siämmáá šlaajân kullen já ovdâmerkkân mun jieš lijjim vala 1980-lovvoost ton mielâst, et lode “kuikka” anarâšnommâ lii kähtee, jiemge noomâ tuhtuu lamaš ubâ kuullâmgin. Šadoh já muorah ulâtteh niäljád sajan 227 kerdijn, peeci njunošist (42 kerdid). Kuuđâd saje páácá imeláid, nuáidivuotân já häldeid, moh tiättojeh 82 kerdid, Ákku já Äijih njunošist (43 kerdid). Čiččâd saje kulá tivrijd, moh kuáhtájuvvojeh 20 kerdid, myevvir enâmustáá (neljii). Majemuu sajan kärttih tuuttâđ myerjih já kuobbâreh, veikkâ láá-uv viehâ teháliih ulmui. Toh tiättojeh tuše 16 kerdid, main njunošân lii olláám sare (7 kerdid). Puohnâssân taah ovdeláá luvâttâllum šlaajah tiättojeh 1502 päikkinoomâst, mii lii pajeláhháá 1/5 (viđâdâs) ubâ anarâš päikkinommâhivvâduvâst. Orjâlâškielâlâš- já suomâkielâlâš päikkinommâduvâst jiem lah tággáár tutkâmuš porgâm. Koččâmušhân lii kuittâg iänáážin siämmáin noomâin, moh láá anarâškielâst jurgâlum tâi hämmejum suomâkielân já orjâlâškielân. Magareh talle láá tah váájuv 4/5 (nelji viiđâduási) päikkinoomah? Toh láá appellatijvâvuáđusiih ađai vuáđuduveh meccialmosnoomáid já tiättojeh iänááš vuáđuoosijn, mut meiddei miärušoosijn. Muádi päikkinoomâst siämmáá-áigásávt sehe miäruš-, já vuáđu-uásist, tegu ovdâm. Suáluičuálmáásuollust já Suáluinyeresuollust, mii lii jurgâlum suomâkielân Nuoransaari. Puohnâssân anarâšpäikkinoomah láá pajeláhháá 6000, suomâkielâliih masa siämmáá verd, orjâlâškielâliih pajeláhháá 2000, nuorttâkielâliih suullân muáddi čyeđe já väärpih siämmáá verd. Vaarpij tärkkilis sajeh iä lah puohâi vaarpij uásild tiäđust, ijge taid pyevti innig ubâ čielgiđgin. Ohtsis pajasčaallum já kárttáid numeristum noomah láá suullân 14000. Puohnâssân mecciappellatiijvah anarâškielâst láá suullân 300 já taa Top 40 listo ađai 40 táválumos appellatijvâd päikkinoomâin pivnohumosoornigist: 1. jävri + jáávráš + jávrádâh + jávráduvvâš 1956 kerdid Já nuuvt ko uáinip, ij tuodâr lah ubâ listoostkin, veikkâ toh-uv kale Aanaar kuávlust láá uáli valjeest. Tuodâr lii iäskân saajeest 41, tiettumkeerdih 17, main iänááš uási láá Aanaar kuávlu ulguubeln. Neljilov pivnohumos mecciappellatijvâd tiättojeh penttâ 7254 kerdid. Loopâi 260 mecciappellatijvâi tiettumkeerdih iä lah rekinistum. 1. Čielgâsávt enâmustáá kuáhtáp sääni kuáti, penttâ 146 kerdid, Puohnâssân tah ulmuu rähtim rakânâsah, išeniävuh já piergâseh tiättojeh miärušoosijn 492 kerdid. Uccpárnáá Vuoli Ilmar |
|
||||||||||||||||
© 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi |