KIELÂ JÁ IDENTITEET

Anarâšâi jieijâs kielâ, anarâškielâ, lii ohtâ tain uhkevuálásumosijn sämikielâin. Suujah kielâ uhkevuálásâšvuotân láá maaŋgah. Kielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst. Nuuvtpa puoh anarâšah láá meiddei suomâkieltáiđusiih. Histojallisij suujâi keežild perrui kielâmolsom suomâkielân lii tábáhtum kenski tolebiššáá, ko eres sämmilâšjuávhuin.

Syemmilâš uđâsaassâm já staatâ lájádâsah, ovdâmerkkân kirkko já škovlâ, pottii anarâškuávlun viehâ tooláá. Tave-eennâmlâš räjitoppâmeh puohtii kuávlun meiddei lasaneijee orjâlâšvaikuttâsâid já anarâšâi sajattâh ucceeblovo ucceeblohhoon hámášui. Maaŋgâkulttuursâš pirrâsist aalmugist šoodâi luándulávt maaŋgâkielâsâš. Kielâmolsomân tuálvui maŋgii meid almos uđâstáálui vuáđudem. Táálu nommâ registeristui suomâkielâlâžžân já suuhâ lonottij noomâs veikkâ táálu iäláttâsah iä muttumgin. Maailmsođij maŋasâš ovdánem puovtij kuávlun meiddei valjeest uđđâ pargomáhđulâšvuođâid. Sirdâšem ärbivuáválijn iäláttâsâin meddâl tuálvui tot mieldistis oppeet oovtâ kielâkevttimpirrâs. Anarâškielâ tile lâi 1990-lovvoost taggaar, et nuorâmus kielâsárnoo lâi juo nubálov ihásâš ađai vuáválávt kielâ lâi jämimin muádi suhâpuolvâ äigin.

Jieijâs kielâ uássin etnisâšvuođâ

Anarâškielâ, tegu eres-uv sämikielah, tuálá siste valjeest tavekuávlu pirrâsân já ärbivuáválâš eellimpirrâsân kullee saanijd, moh láá áinoošlajâsiih já suomâkielân jurgâlmettumeh. Aainâs-uv áigápuáđoid lohtâseijee sämikielâlâš termâhivvâdâh lii kuittâg vuáhádum páihálii suomâkielâ suomânân juo viehâ tooláá. Kielâ kuittâg lii tot äšši, mast pyeremustáá iärut anarâšâid eres sämmilâšjuávhuin.

Áigápuáđuh – puásuituálu, kyelipivdo já nuurrâmtuálu – láá siämmáálágáneh eres sämmilâšjuávhuiguin. Ij nubbegin tergâdis etnisâš tobdomerkkâ, sämimááccuh, aainâs muštâl kyeddes anarâšvuođâst, ko aainâs-uv Aanaarjäävri viestâr- já taavaapiälááh suuvah láá iänááš kiävttám nk. Ucjuvmallisii mááccuh. Ko sämmilâšsiärvádâh modernišuvá, te jieijâs kielâ já toos kullee kulttuurpyevtittâsah uážžuh ain-uv tergâdub saje etnisii identiteet hámášuumeest.

Kielâ uđđâsist virkosmittem

Anarâš aktivistah láá finnim hiđásmittiđ kielâ sárnoi kiäppánem Uđđâ-Seeland maorijn luoihâttum vuovvijn. Kohanga reo, anarâškielân kielâpiervâl ađai anarâškielâ kielâpiervâl algâttij tooimâs Suomâ Kulttuurruttârááju torjuin Anarist ive 1997. Kielâpiervâlist uccâ párnááh finnejeh sämikielâlâš peivikiäččupirrâs, veikkâ sii vaanhimeh iä kielâ sárnuččiigin. Kielâpiervâl láá taan artikkel čäällimääigi jottáám 33 párnážid. Uási sist láá juátkám opâidis škoovlâst anarâškielâlâš luokast já návt finnim eenikielâ viärdásii kielâtááiđu.

Kielâpiervâl toimâ ij lah kuittâg ihásávt ruttâdem peeleest ain vises já škoovlâ oppeet vääivid máttáátteijeevänivuotâ. Kielâpiervâlist lii lamaš stuorrâ vaikuttâs nuuvt uđđâ kielâsárnoi šoddâmân ko meiddei párnái pehti šoddâm mielâkiddiivâšvuotân anarâškielâ kuáttá. Maaŋgah vaanhimeh láá uásálistám anarâškielâ kurssáid já kielâ puáhtá sirdâšuđ meiddei päikkipirrâsân, aainâs-uv talle ko perruu párnááh joteh kielâpiervâl. Kielâpiervâl vaikuttâsâi tutkâm lii tääl joođoost náguskirjetutkâmušâst.

Kielâ uássin sämmilii identiteet puátteevuođâ

Persovnlâš sämikielâ máttu já tom sirdem páárnán addel jieijâs sämmilâš identiteetân jotkuuvâšvuođâ já šoddâd optimiismâ kulttuur puátteevuođâ háárán. Identiteet jotkuuvâšvuotâ puáhtá šoddâđ meiddei eres kulttuurjiešvuovij pehti, ovdâmerkkân talle, ko ärbivuáválâš áigápuátu sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán.

Maaŋgah sämmilij árbivuáválâš áigápuáđoid já eellimvuáhán kullee etnisiih jiešvyevih eeppidhánnáá rievdih tâi láppojeh. Ton sajan kielâ siäilu, jis peri uđđâ sárnooh šaddeh siärvádâhân. Anarâškielâ toorjâtooimah liččii talle máhđulávt oovtkiärdánumos vyehi siäiluttiđ anarâš kulttuur já anarâš etnisâš identiteet.

Kaisu Nikula

Maassâd pajas