Rievssatbivddus (Riekonpyynnissä)
Lei buolaš dálvebeaivi. Ánde lei ráhkkaneamin rievssatbivdui. Son lei viimmatge beassan nu guhkás, ahte lei mearridan otne čuoigalit meahccái. Su áhčči lei bilkidišgoahtán Ándde, go dušše geahká iige arvva vuolgit gárdut. Áhčči árvalii, ahte dáidá geassi boahtit ovdalgo Ánde beassá rievssatbivdui.
Dál lei goittotge Ánde ordnemin rehpo ja ohcamin rievssatgielaid. Eadni lei ráhkadan Ándii nisttiid válmmašin. Daid Ánde cokkai rehppui. Ánde gárvodii bures. Son cokkai badjelii liegga biktasiid. Sabehiid son lei juo ovddit eahket ohcan sadjosii. Ánde guldalii vel áhčis maŋimuš rávvagiid ja nu son bidjalii duoddarii.
Ándde miella lei buorre. Vaikko lei buolašsiivu, jođii sabet dattetge oalle bures. Beaivváš maid iđistii duoddara duogi ja buoridii ain ovddežis Ándde miela. Go lei beassan oahpes gárdesajiide, son gárdugođii áhčis rávvagiid mielde. Buolaš čárvvui suorpmaid, muhto das fuolakeahttá Ánde čanai gielaid buriin mielain. Okta, guokte, golbma, ja fargga son lei čatnalan juo moaddelot gárddi. Dasto son čuoigalii ruoktot.
Maŋit beaivve son vulggii oahppat gárddiid. Go lei joavdan gárddiid lusa, son oinnii hirbmat olu rievssatluottaid, muhto ii ovttage rievssaha. Dasto son oinnii stuorra sabetluottaid, mat manne meahci guvlui. Ánde smiehtai galggašiigo vuolgit geahččat, gosa dat dolvot. Ánde mearridii, ahte son vuolgá geahččat. Go lei čuoigan oanehaš mátkki, son oinnii stuorra stálu oađđimen ja stálus lei seahkka bálddas, gos ledje rievssahat.
Ánde smiehtai: Jos mun njágan hui jaska stálu lusa, válddán
rievssahiid ja čuoigalan ruoktot nu jođánit go sáhtán.
Son njágai stálu lusa ja lei dohppemin rievssatseahka, go stállu
lihkai. Stállu fuomášii Ándde ja huikkádii:
- "Giibat don leat ja manin leat váldimen mu rievssahiid?"
- "Eai dat leat du rievssahat. Dat ledje mu gárddiin ja don suoládit
daid."
- "Na dál dat leat goittotge mus, itge don oaččo daid.
- "Gula stállu, jos moai válde unna gilvvu. Goabbá
dan vuoitá, oažžu rievssahiid."
- "Na lehkos dasto nu, muhto makkár gilvvu. Mun gal jurddašin
čuoigangilvvu. Goabbá dás joavdá don soagi lusa vuosttamužžan
lea vuoitán ja oažžu rievssahiid.
- "Hmm...čuoigangilvu, na moai sohpe dasto nu."
Nu soai manaiga vuolginbáikái ja de čuoigaleigga. Stállu
lei valli čuoigat, muhto ii lahkage nu valli go Ánde ja nu Ánde
lei moalas ovdal stálu ja vuittii gilvvu. Son oaččui rievssahiid
ja čuoigalii ruoktot seamma buriin mielain go lei boahtánge."
Oula Guttorm
4. luohkká